Andres Aule intervjuu Allan Vainolaga „Eesti Ekspressile”
Tallinn. Suvi 1995.
.MUUSIKA. Minu kõige paremad lood on tekkinud mingeid suvalisi naturaalkeelpille näppides täiesti suvalistes kohtades, näiteks Vormsil Roti (Andres Rodionovi) juures või kusagil Venemaal. Lugude inspiratsiooni ei saa ma mitte niivõrd teiste inimeste muusikast kui lihtsalt õnnelikust või mitteõnnelikust meeleolust./
.80-NDATE LÕPP. koosnes hulgast lahedatest tegelastest. Lühidalt võiks seda iseloomustada kui ufode maaletulekut. Minu elu ja tõekspidamised löödi põhjalikult sassi. Lahkusin kodust ning algas elu Venemaal ja tänavatel – kunstnike, muusikute ja luuletajate seltskonnas, kus harrastati muu hulgas kaupluste ja putkade ootamatut tabalukustamist, suitsuküünalde süütamist koolides ja palju muud sellesarnast. Kahjuks lõppesid need üritused nii mõnelgi parandusasutustes ja vanglates. Seetõttu jäid ära ka plaanitud rongirööv ja hõlmikpuu mahasaagimine Tallinna kesklinnas./
?AJA VIGA? Loodame.
?RAINER? Raineriga sain samuti tuttavaks UFO-perioodil, üks minu sõpradest sattus tema juurde koduabiliseks. Rainer oli heledate, salkus juustega uskumatult jultunud noor tüüp, kellele ema just Ameerikast uued kirevad riided oli toonud. (Pärast kahepäevast kandmist nägid need riided välja sellised, nagu oleks need seljas olnud aastaid.)/
Sattusin esmakordselt tema juurde pärast mingi bändiproovi lõppemist. Närvihaige alt-naaber oli Raineri silma siniseks löönud ja vihane Tiit Altosaar (GGG trummar) tassis oma suurt trummikomplekti 6. korruselt, Raineri ema korterist, alla autosse: „Selle kuradi tüübiga ei saa ju üldse normaalselt bändi teha. Ta vusserdab alati kõik ära.”
Ühesõnaga, Rainer hakkas mulle hoobilt meeldima ja kuna tal oli valmis hulk lugusid, alustasime koos bändi tegemist./
Oleme head sõbrad siiamaani./
?MAIT? oli Raineri sõber, kellega viimane pidevalt koos mingeid tähtsaid asju ajas. Maidul oli oma (vanalinna) kamp ja tuba, kus käidi suitsetamas ja filosofeerimas. Image'i poolest nägi Mait välja umbes nagu lastekodu kasvandik või etteheide ühiskonna mustale südametunnistusele. Usun, et ta oli juba väga noorelt väljakujunenud isiksus./
?ROTT? ehk Andres Rodionov (1963-1994) oli Metro Luminali viimase kasseti ümbrisele šifreeritud lühijutu ja mitmete ML laulutekstide autor. Olen koos temaga terve Venemaa Leningradist Kuriilideni läbi rännanud. (Ta oli maailma parim reisikaaslane)./
Temas oli midagi kummalist: kui ta näiteks mõnes seltskonnas tina juhtus panema, nägid inimesed teda pärast mitmel ööl unes. Rott ei sallinud „korralikke inimesi” ja tsivilisatsiooni; tema unistuseks oli ilma mingisuguse varustuseta mõnda Kamtšatka põlismetsa elama minna. Ta elas Vormsil, onnis, kirjutas luuletusi ja jutte ning aitas inimestel kaevude jaoks õigeid veesooni leida./
.ÜKSKÕIK. oli algus, millest hiljem arenes välja stiilipuhtam ja originaalsem Metro Luminal. Muusika kirjutas Rainer, sõnad olid kombineeritud juhuslikest luulekogudest. Juba nime eesmärk oli kõik inimesed ükskõikseks jätta. Tundub, et see meil ka õnnestus./
.METRO LUMINAL. Metro Luminal koosnes suhteliselt erinevatest inimestest, kes kohtusid peamiselt muusikat mängides, mitte seda koos välja mõeldes. Kuid minu meelest on ML ikkagi väga stiilne ja ainulaadne bänd./
ML esimene periood langes ajavahemikku 1988–1990. Tulemuseks oli (alles nüüd peagi ilmuva) albumi materjal./
?LAULMINE? Vanal materjalil laulsin enamiku laule üsna häälekalt, aga praegu kuulates ei tundu see enam lahe. Seekord laulsin vaiksemalt ja olen endaga rohkem rahul. Kahju, et live-helitehnika mikrofonid vaikselt laulmist eriti ei võimalda./
?AINULT ROTTIDELE? Sellel pealkirjal puudub täielikult seos Andres Rodionoviga. Lugu on minu meelest selle kasseti parim./
?EMA ON HAIGE? Ei, sellega on lõpp. Nüüd on ta täiesti terveks saanud./
?HUKKUSID AUTOÕNNETUSEL? Rainer ise väidab, et tegi selle loo juhuslikult./
.MODERN ETHNIC. on üks asju, mis mulle viimase aasta jooksul väga sügava mulje on jätnud. Kuigi olen seda seni kuulata saanud ainult Raineri juures. Seda muusikat iseloomustab reaktiivsus, nüansirikkus ja maitsekus – need lood ei ava ennast kohe. Soovitan kõigil kuulata./
See intervjuu koosnes tegelikult kolmest osast. Järgmised osad olid umbes samal ajal tehtud intervjuud Rainer Jancise ja Mait Vaiguga.
Vaata ka Andrese intervjuud Allaniga aprillis 2002 (avaldatud Bahama Postis).