Andres Aule intervjuu Allan Vainolaga „Eesti Ekspressile”


Tallinn. Suvi 1995.


.MUUSIKA. Minu kõige paremad lood on tekkinud mingeid suvalisi naturaalkeelpille näppides täiesti suvalistes kohtades, näiteks Vormsil Roti (Andres Rodionovi) juures või kusagil Venemaal. Lugude inspiratsiooni ei saa ma mitte niivõrd teiste inimeste muusikast kui lihtsalt õnnelikust või mitteõnnelikust meeleolust./

.80-NDATE LÕPP. koosnes hulgast lahedatest tege­lastest. Lühidalt võiks seda iseloomustada kui ufode maaletulekut. Minu elu ja tõekspidamised löödi põhja­likult sassi. Lahkusin kodust ning algas elu Venemaal ja tänavatel – kunstnike, muusikute ja luuletajate selts­konnas, kus harrastati muu hulgas kaup­luste ja putkade ootamatut taba­lukustamist, suitsu­­küünalde süüta­mist koolides ja palju muud selle­sarnast. Kahjuks lõp­pesid need üritused nii mõnelgi parandus­­asutustes ja vanglates. Seetõttu jäid ära ka plaanitud rongi­rööv ja hõlmik­puu maha­saagimine Tallinna kesklinnas./
              ?AJA VIGA? Loodame.

?RAINER? Raineriga sain samuti tuttavaks UFO-perioodil, üks minu sõpradest sattus tema juurde kodu­abiliseks. Rainer oli heledate, salkus juustega uskumatult jultunud noor tüüp, kellele ema just Ameerikast uued kirevad riided oli toonud. (Pärast kahe­päevast kandmist nägid need riided välja sellised, nagu oleks need seljas olnud aastaid.)/
Sattusin esmakordselt tema juurde pärast mingi bändi­­proovi lõppemist. Närvihaige alt-naaber oli Raineri silma siniseks löönud ja vihane Tiit Altosaar (GGG trummar) tassis oma suurt trummi­komplekti 6. korruselt, Raineri ema korterist, alla autosse: „Selle kuradi tüübiga ei saa ju üldse normaalselt bändi teha. Ta vusserdab alati kõik ära.”
Ühesõnaga, Rainer hakkas mulle hoobilt meeldima ja kuna tal oli valmis hulk lugusid, alustasime koos bändi tege­mist./
Oleme head sõbrad siiamaani./

?MAIT? oli Raineri sõber, kellega viimane pidevalt koos mingeid tähtsaid asju ajas. Maidul oli oma (vanalinna) kamp ja tuba, kus käidi suitsetamas ja filosofeerimas. Image'i poolest nägi Mait välja umbes nagu lastekodu kasvandik või ette­heide ühis­konna mustale südame­­tunnistusele. Usun, et ta oli juba väga noorelt välja­­kujunenud isiksus./

?ROTT? ehk Andres Rodionov (1963-1994) oli Metro Luminali viimase kasseti ümbrisele šifreeritud lühijutu ja mitmete ML laulu­tekstide autor. Olen koos temaga terve Venemaa Leningradist Kuriilideni läbi rännanud. (Ta oli maailma parim reisikaaslane)./
Temas oli midagi kummalist: kui ta näiteks mõnes selts­konnas tina juhtus panema, nägid inimesed teda pärast mitmel ööl unes. Rott ei sallinud „korralikke inimesi” ja tsivilisatsiooni; tema unistuseks oli ilma mingi­suguse varus­tuseta mõnda Kamtšatka põlis­metsa elama minna. Ta elas Vormsil, onnis, kirjutas luuletusi ja jutte ning aitas inimestel kaevude jaoks õigeid vee­sooni leida./

.ÜKSKÕIK. oli algus, millest hiljem arenes välja stiili­puhtam ja originaalsem Metro Luminal. Muusika kirjutas Rainer, sõnad olid kombi­neeritud juhuslikest luule­­kogu­dest. Juba nime eesmärk oli kõik inimesed üks­kõik­seks jätta. Tundub, et see meil ka õnnestus./

.METRO LUMINAL. Metro Luminal koosnes suhteliselt eri­nevatest inimestest, kes kohtusid peamiselt muusikat mängides, mitte seda koos välja mõeldes. Kuid minu meelest on ML ikkagi väga stiilne ja ainulaadne bänd./
ML esimene periood langes ajavahemikku 1988–1990. Tulemuseks oli (alles nüüd peagi ilmuva) albumi materjal./

?LAULMINE? Vanal materjalil laulsin enamiku laule üsna häälekalt, aga praegu kuulates ei tundu see enam lahe. Seekord laulsin vaiksemalt ja olen endaga rohkem rahul. Kahju, et live-helitehnika mikrofonid vaikselt laulmist eriti ei võimalda./

?AINULT ROTTIDELE? Sellel pealkirjal puudub täielikult seos Andres Rodionoviga. Lugu on minu meelest selle kasseti parim./

?EMA ON HAIGE? Ei, sellega on lõpp. Nüüd on ta täiesti terveks saanud./

?HUKKUSID AUTOÕNNETUSEL? Rainer ise väidab, et tegi selle loo juhuslikult./

.MODERN ETHNIC. on üks asju, mis mulle viimase aasta jooksul väga sügava mulje on jätnud. Kuigi olen seda seni kuulata saanud ainult Raineri juures. Seda muusikat iseloomustab reaktiivsus, nüansi­rikkus ja maitsekus – need lood ei ava ennast kohe. Soovitan kõigil kuulata./



See intervjuu koosnes tegelikult kolmest osast. Järg­mised osad olid umbes samal ajal tehtud intervjuud Rainer Jancise ja Mait Vaiguga.
Vaata ka Andrese intervjuud Allaniga aprillis 2002 (avaldatud Bahama Postis).