Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber

Luuna · Liitunud: 18 veebr. 2004 Postitusi: 3

TERE!!!
JA PALJU ÕNNE!!!!

Olen hirmus rõõmus, et see paik siin loodud on.
Kuigi äsja nutsin. Nimelt kuulasin lugu 25.00 ja see tegi kohutavalt õnnetuks. Mul on tunne, et ei suuda piisavalt armastada oma lähedasi ja teha õnnelikuks neid, keda väga tahaks teha.
Üle pika aja hakkasin muusikat kuulates ulguma.
Arvan, et hakkan nüüdsest siin päris tihti käima.

püha puu on surnud · Liitunud: 18 veebr. 2004 Postitusi: 1

Mul on selline tunne, et loodus on loonud teatud helid ja helisagedused ja noodid jmv. mida kuuldes tekib mingisugune teatud kindel emotsioon. Näiteks ööbiku sirin tekitab positiivset ja rõõmsat emotsiooni. Varese kraaksumine ajab närvi. Alumiiniumit kuuldes tekib melanhoolne, äraolev, igatsev ja kahju tunne. See muusika kukutab enda sisse. Ma ei tea kas on hea enda sisse kukkuda. Ja kui palju seda teha võib, et ei langeks läbi põranda masendusse.
Kurba mõõdukalt.
Rõõmsat palju mahub.

issand · Liitunud: 18 veebr. 2004 Postitusi: 5

käisin hullult harva plaadipoodides, sest enne seda olin väga tihti käinud ja ega seal midagi ei muutunud. harva käisin sellepärastki, et muusikat osta on alati väga kirves olnud, kui tööd pole.
ühel päeval jalutasin tartus ringi ning taas polnud mitte midagi huvitavamat teha, kui veidi õlut juua ja uidata. nii vajusingi kogemata meloodia musapoodi ringi vahtima.
mingi zeig.
mis asi see on?
müüja vahtis ja ei osanud midagi öelda.
ma ei osanud ka midagi öelda.
kuni kassetil hakkasid nimedest silma vainola ja aule.
sinna kogu mu ülejäänud õlleraha sel korral läks, selleks ei pidanud asja isegi kuulama. tuiasin koju ja panin kasseti mängima.
cheesös kraist.
midagi nii head tühja päeva poleks osanud loota. olin vaimustuses ja täiesti sillas.
ühel päeval pakkusin ühikas täiesti võõrastele tüdrukutele öömaja. kohtusime raekoja platsil lava peal. neil polnud kuhugi minna. kui enne unne vajumist zeigi mängima panin, hakkasid tüdrukud naerma, olla väga kole nende arvates.
tahtsin neid uksest välja visata, kuid viisakus sai seekord jagu. järgmisel õhtul ei lubanud neil endale külla tulla. üksi kodus kuulata oli palju parem. on siiani.
olen alumiiniumigia möllanud, joonud, maganud, ärganud, uinunud, koos söönud ja nutnud. nii palju emotsioone ja need tulevad alati meelde, kui jälle kuulata.
ma ei tea, kas see on õige, aga olen suur poiss ning ikka igatsen samasuguseid hetki. tore oleks, kui need tuleks.

iamx · Liitunud: 23 veebr. 2004 Postitusi: 8

roosi · Liitunud: 18 veebr. 2004 Postitusi: 3 Asukoht: Tartu

sagi · Liitunud: 17 märts 2004 Postitusi: 1

Ei tea jah, mina avastasin Alumiiniumi...mingi tükk aega tagasi, tegelt ei teadnud sellest enne midagi, tahtsin hoopis sp-d tõmmata aga siis näe on mingi alumiinium sial...tõmbasin selle kah ära. Ja sellest ajast peale pole lahti saanud..käib muga kõikjal kaasas.

Karina · Liitunud: 14 aug. 2004 Postitusi: 1 Asukoht: USA

Esimest korda kuulsin Alumiiniumit 1998. aastal, kui sain so`bralt cd, copy Zeig kassetti lugudega. Ta arvas, et mulle see muusika meeldiks ja ta ei eksinud Smile

Siiamaani on see cd autos. Ilus muusika ja tekstid, mis mind on alati Alumiiniumi juures lummanud. Lugesin Postimehest, et teil on uus album, loodan selle endale hankida.